Amalunga ephalamende aveze ukukhathazeka ngokulahleka kwenhlanyelo lokuhlukunyezwa kwabalimi

Listen Ndlovu
Amalunga ePhalamende atshengise ukukhathazeka okukhulu mayelana lengozi yokulahleka kwenhlanyelo emva kokuvunwa kanye lokuhlukunyezwa kwabalimi ngabathengi abangathembekanga, ngenxa yokubambezeleka kokukhokhelwa yiGrain Marketing Board (GMB) kanye lamabanga amade ahanjwayo kuyiwa kuma-depot.
Lokhu kwakhulunywa ngesikhathi somhlangano weNational Assembly mhlaka-11 Nhlangula 2025, lapho amalunga amanengi ephakamisa imbono yokuthi inhlanganiso yezokulima, ezamanzi, ezomhlabathi, lezokuhlaliswa Kwezindawo zasemakhaya kumele iqine izinqumo ezithathwayo zokugcina kuhle inhlanyelo lokunika abalimi ithuba elaneleyo lokuthengisa.
UMholi omkhulu wenhlanganiso, umhlonitshwa uTogarepi, uthe loba isivuno silungile lonyaka, abalimi abanengi bangalahlekelwa yinhlanyelo yabo ngenxa yezinanakazana kumbe bacine bencindezeleka bephoqeleke ukuthi bathengise ngentengo ephansi. “Abantu benelisa ukuvunela imuli zabo ukudla okwaneleyo. Yiziphi izinqumo elilazo ezizancedisa kulokhu okuvuniweyo okusezandleni zabantu – okuzancedisa ukuvikela ekuhlaselweni yizinanakazana lezibungu, kanye lasebantwini abangathembekanga abathenga kubalimi ngentengo ephansi?” kubuza yena.
UMphathintambo Wezolimo uDkt. Anxious Masuka, ephendula, uthe uhulumende uleqembu elisebenzela kwezePost-Harvest Technology, kodwa izimali zokulwisana lezibungu zisemkhawulweni. “Sileqembu elibizwa ngePAR (Post-Harvest Technology) elisebenza labanye o-agronomists. Liyafundisa abalimi ngobungozi bezibungwana ezifana lamagundwane lezinye izinambuzane,” kutsho uDkt. Masuka. “Kudingeka ukuthi iNhlanganiso yezezimali isinikeze imali yokuthenga imithi, ama-pesticides, kodwa imali ayikafiki.”
Uxwayise abalimi ukuba kumele bakhe indawo zokugcina inhlanyelo ezingenisa kuhle umoya njalo bahlole indawo abagcinela khona ukuze kuvikelwe ukonakala.
UMhlonitshwa uS. Tshuma uphakamise ukukhathazeka mayelana ngokuncindezeleka kwabalimi abasemakhaya abaphoqeleka ukuthi bathengise ngentengo ephansi enjenge-USD3 ibhakede ngenxa yokungabi khona kweGMB eduze. “Abanye bahamba amabanga afika ku-100km ukuze bafinyelele eGMB. Bacina ke bethengisa ngentengo ephansi kubathengi abangathembekanga,” kutsho uTshuma.
UMasuka ephendula, wavikela intengo yeGMB ethi ikhuphukile yaba yi-USD376 nge-tonne, i-70% ibhadalwa nge-USD kuthi i-30% ibhadalwa ngemali yelizweni. Uveze ukuba isebenza ngamaGMB-depot angu-88, kodwa ngesikhathi sokuvuna bayandisa babe lendawo ezifinyelelekayo ezifakwayo lapho okuthathwa khona inhlanyelo ezingu-1.800. “IGMB ngeke ibe le-depot kuzo zonke izigaba, kodwa lapho abantu abavame ukwamukela khona ama-Social Welfare kanye lamaPresidential Inputs, yizo indawo okuzabe okuthathwa khona inhlanyelo,” kutsho yena. “UMongameli uphinde wanika iGMB amalori angu-20, kwathi iARDA yanikwa angu-10 ukuthi kuqoqwe inhlanyelo ukuze ingaboleli ezindlini.”
UMhlonitshwa uMakumire ubuze mayelana lomthetho kaHulumende mayelana lokubhadala abalimi ngesikhathi. Uthe ukubambezeleka kubangela ukuthi abanengi bethengisele emakethe emnyama. “Usebenzani umthetho kaHulumende ekuqinisekiseni ukuthi babhadala abalimi ngesikhathi? Kulendlela ethile ebekiwe?”
UDkt. Masuka unanzelele ukuthi kube lokubambezeleka eminyakeni eyedlule, kodwa wathi basebenza ukululungisa lokhu. “Njalo ngoMvulo sihlangana loNhlanganiso yezezimali ukukhulisa imali abasinika yona. Izikwelede zomnyaka odluleyo ezimgakabhadalwa ezibekwe nge-USD sezibhadelwe,” kutsho yena. “Lonyaka sithole ama-metric tonnes angu-8. Sikhangelele ukubhadala imali engange ZIG8 million le-USD2.4 million. Sifuna ukubhadala abalimi ngesikhathi.”
UMhlonitshwa uSamson unanzelele udaba olubuhlungu oluvela esigabeni sakhe, lapho esithi iGMB iyala ukuthatha inhlanyelo zabantu abangazange bathole ama-inputs ePfumvudza. “Batshelwa ukuthi iGMB ithatha kuphela inhlanyelo kwabathole iPfumvudza. Kuliqiniso yini ukuthi abanye kabavunyelwa ukuthengisa ngaphandle kokusebenzisa emakethe emnyama?”
UDkt. Masuka uchasise ukuba abalimi bahlukaniswa baba ngezigaba eziyisihlanu—abangaphansi kohlelo lwePfumvudza, abathola usizo lwamabhanga, iARDA, ama-private contractors kanye labo abazimeleyo. “Abazimelayo kabaphoqwa ukuthengisa eGMB. Bangakhetha ukuthi bathengisele kweyinye indawo. Kodwa nxa befuna inzuzo enhle, GMB iyatholakala,” uchasisile njalo. Ucele ukuba amaMPs athumele izikhalazo ezibhaliweyo ukuze kuhlolwe udaba lwokwaliwa.
LeliPhalamende libonise ukukhathazeka okukhulu phezu kwezindaba zokulondolozwa kwenhlanyelo, ukuxhaswa kwabalimi kanye lokulawula emakethe. Lanxa sekulokuthuthuka kwentengo yeGMB kanye lokuxhaswa kwezokuthutha, amaMPs aveze ukuthi ngaphandle kokusebenza kahle kanye lokuqeqesha abalimi, inzuzo yezivuno zale sizini ingalahleka.